IMMIKKOORTOQ 1: Takornariaqarnerup iluani digitalimik atortorissaarutit teknologiillu

1.1 Takornariaqarnermi digitalimut nuunneq

Digitalimi atortorissaarutit teknologiillu qanoq angalasut misigisassarsiortarnerinik, pilersaarusiortarnerinik qanorlu piffinnik misigisaqartarnerinik allannguerujussuarput. Ukiut qulikkaat matuma siorna takornariat pisarneq malillugu angalanermi atuagassanik, nunap assiinik angalanissanillu aaqqissoriikkanik pinngitsuuisinnaasanngillat. Ullutsinnilu (digital tidsalder) teknologiip periarfissaqalersippai suli apuutinnginnerini tamakkiisumik piffinnik paasisaqareersissallugit angalanerullu iluani piffissami tassanerpiaq aalajangiisinnaanngortillugit.

Mobilini app’it, digitalimik nassuiaatit, maluginiutit (sensorer) silassorissuusiallu pisinnaalersitsipput inuup nammineerluni attaveqaatigaluni misigisassarsiorsinnaanissaa. Taamatuttaarlu teknologiit, soorlu augmented aammalu virtual reality (AR/VR), loT (Internet of things) aammalu maskinanik ilinniarnerit, pisinnaalersippaat takornariat nutaamik misigisassarsiortissinnaalerlugit, attaveqaqateqarsinnaalersillugit piffiillu allatorluinnaq misigisassanngortillugit.

Taamaammat smartimik takornarialerineq tassaavoq digitalinik nutaanik pisariaqartinneqartunik atuutilersitsisoq, tassannga takornariat pitsaanernik, sukkanernik inummullu namminermut tulluartunik misigititsisinnaasunik neqerooruteqartoq. Assersuutigalugu mobilini app’it atorlugit angalasut soqutigisaat aallaavigalugit inummut namminermut tulluartunik innersuussinnaavoq, maluginiutilli saniatigut toqqaannartumik inoqarpallaartoqarpat, silaannap pissusaa allanngorpat imaluunniit sillimaniarneq pillugu paasissutissaqarpat aarlerisaarisinnaallutik.

1.2 Teknologiit qitiusut

Tekonologiimi ineriartortitsisoqarnera pissutaalluni nutaaliaasunik takornariaqarnermi pilersitsiortortoqarpoq. Teknologiit takornarialerinermi sunniutillit pingaarnerit makkuupput: 

  • AR/VR (Augmented aamma Virtual Reality):

Augmented aammalu virtual reality takornarianut pioreersut “takuneqarsinnaanngortippaat”, ilami aamma silarsuit takorluukkat ilumoortunik akuneqarnikut isiginnaarneqarsinnaanngortillugit. Atuisut VR-headsetsit imaluunniit mobilini AR-app’it atorlugit oqaluttuarisaanermut ”pulaarsinnaapput”, takullugillu ilisarnaatit, katersugaasiviit imaluunniit itsarsuaq qanga piffiusimasut. Teknologiit tamakku ilinniarnerinnaq kisiat inerisaaffiginngilaat, kisiannili piffissaq tamaat attaveqatigiinnermik aliikkusersuinermillu immiisarlutik. Assersuutigalugu takornariaq AR atorlugu eqqaassutissarsuup saavani nikorfasinnaavoq taamaalilluni oqaluttuarisaanermi pisut aalasulianngorlugit ingerlaarteqqissinnaalersillugit, imaluunniit inuk oqaluttuarisaanermeersoq naapissinnaallugu.

  • Internet of Things (IoT):

loT teknologiiuvoq siammartigarujussuuvoq atortorissaarutit assigiinngitsorpassuit malugisaatillu atassuteqalersittarlugit. Takornarialerinerup iluani loT hotelini smartiusuni silaannaap pitsaassusaanik uuttuutitut, inuit amerlassusaannik, sillimaniarnermut piffinnilu pissutsinut assigiinngitsunut atorneqartartoq. Malugisaatit piffinni aalajangersimasuni inuit amerlassusaat nalunaarsorsinnaasarpaat toqqaannartumillu tattoqittoqalerpat kalerrisaarisinnaasarluni. Taakku saniatigut loT-p hotelini ineqartut misigisaat pitsanngortissinnaasarpaa, kiassutsip qaamanerulluunnit aaqqinnerasigut imaluunniit nukissiuutit imerlu isumalluutaasut atorneqarneri aqussinnaallugit.

  • AI aamma Chatbots:

Silassorissuusiaq (AI) aammalu chatbotsit takornariaqarfinni takornariat apeqqutaannik toqqaannaq akisinnaanngortitsipput – ulloq unnuarlu. Chatbotsit apeqqutit erngertumik makku akisinnaavai piffik, sila, neriniartarfiit, unnuiffissat allarpassuillu piffimmi neqeroorutaasunut tunngasut. AI-p aamma atuisut siornatigut toqqagarisimasaat, ujarsimasaat sumiiffigisimasaallu aallaavigalugit paasissutissat atornerisigut paasissutissaataat ujartugaallu misissoqqissaarsinnaasarpai, taamaalilluni inuttut nammineq soqutigisat aallaavigalugit siunnersuuteqarsinnaalluni.

  • Big Data:

Big Datap piffiit pulaartumik pisariaqartitaannik paasinninnerulernissaannik ikiorsinnaasarpai. Takornariaqarfiit paasissutissat misissoqqissaarnerisigut takornariat pissusaat malittarisinnaavaat, soqutigisaat suunersut ilimagereersinnaalereertarpaat, misigisassaallu pitsaanerulersikkumallugit kiffartuussutit neqeroorutillu aamma pitsaanerulersissinnaallugit. Paasissutissanik piffinni ornigarneqarluarfiusuni, atuisut ileqquinnik angalasullu iliuusaannik misissueqqissaartarnerup periarfissaalersittarpaa neqeroorutinik naleqqusaasinnaaneq taamaalilluni takornarianut nutaanik periarfissanik pilersitsisoqarsinnaalluni.

1.3 Piviusunit assersuutitsialaat

Teknologiinik nutaaliaasunik atuilluni takornariat misigisaannik pitsanngoriaataasunik assersuutinik pitsaasunik arlalinnik peqarpoq. 

  • Iurban.es:

Iurban.es-ip takornariat takusassaqqissunut, neriniartarfinnut, katersugaasivinnut allanullu soqutiginartunut aqqutissiuunniarlugit kanaartanik (standere) digitaliusunik aammalu smartinik igalaasanik (skærm) illoqarfiup iluani peqarpoq. Igalaasat piffimmi tassanerpiaq atukkami paasissutissanik aallerfiusinnaapput aammalu takornariat illoqarfiup iluani pitsaasumik sumiissusersisinnaaniassammata nunap assinganik attaveqarfigiuminartunik peqarluni.

  • CitCom.AI:

CitCom.AI-p silassorissuusiaq atuisut misigisaannik pitsannguinissamut atortarpaa. Silassorissuusiap sakkui atorlugit aaqqissuussap atuisut pisariaqartitaat ilimasuutigilereersinnaasarpai taamaalilluni susassarisinnaasaannik siunnersuusiortarluni, soorlu neriniartarfiit imaluunniit takornariartitsisulerluni pisuttuarnerit. Taamatuttaaq silassorissuusiap pulaartut paasissutissaataat, soqutigisaat silallu pissusaa naapertorlugu takornariaqartitsiviit sullissineranni pilersaarusiornerit pitsanngortissinnaasarpai.

  • Geoportal Bar:

Geoportalip illoqarfik Bar taassumallu eqqaa digitalikkut nunap assii atorlugit takornariat angallassinnaasarpai aqqutissiuullugillu. Atortorissaarutip geolokations teknologii, sumiissusersiut, atorlugu kulturikkut takusariaqakkat, oqaluttuarisaanermi piffiit, neriniartarfiit allallu nuannerunartut pillugit paasissutissiisarpoq. Aammattaaq Montenegrop avatangiisersuanut kusanartorsuarmut attuumassutilinnik aammalu kulturikkut kingornussat pillugit attaveqatiginnilluni neqerooruteqartarpoq piffiit imaluunniit sammisarisat ujartukkat naapertorlugit paasissutissiisinnaasarluni.


IMMIKKOORTOQ 2: Nutaanik ilusilersuilluni nassuiaateqarneq kulturikkullu kingornussanik paasissutissiineq

2.1 Sooruna nutaanik ilusilersuilluni nassuiaateqarneq pingaaruteqartoq?

Kulturikkut kingornussat nutaanik ilusilersuilluni nassuiaatiginissaat pingaaruteqarluinnarput, taamak iliorneq takornariat isiginnaaginnartinnagit kisiannili misigitillugit, paasitillugit piffimmut ileqqunullu atassuteqalersillugit anguneqarsinnaasarmat. Oqaluttuallaqqissuseq imaaginnanngilaq susoqarneranik taamaallaat oqaluttuarneq imaluunniit piffimmi tassani suna immikkuullarinnersoq oqaluttuarneq – oqaluttuallaqqissuserli tassaavoq sammisap sooq pingaaruteqarneranik nassuiaasersorluni oqaluttuarneq. Eqqumiitsuliornermi isiginnaartitsineq, oqaluttuarisaanermi pisunik oqaluttuarneq peqataatitsillunilu sammisaqartitsineq kulturikkut kingornussanik uummaarissititsisarpoq pikkunartumillu misigititsisarluni, tassannga pulaartut tamarmik ataasiakkaat atassuteqalernermik misigitinneqartarlutik.


Isumaqanngitsunik nassuiaateqaraanni kulturikkut kingornussat asuli uninngaannassapput eqqaassutissaannartullu isigineqassallutik. Kisiannili oqaluttuat piffimmi ilitsoqqussanik, oqaluttuanik ileqqunillu imaqaraangata pulaartunut piffimmut inuinullu misigissutsikkut attuumassuseqalersitsisinnaasarput. Nutaanik ilusilersuilluni oqaluttuanik oqaluttuarneq inummut namminermut kulturikkut kingornussanut atassuseqalersitsisarpoq uumassuseqalersitsisarlunilu, naleqquttunngortillugit eriagisassatullu isiginnitsitsilersarluni.


Angalasut atassuteqarfiusinnaasunik ujartuisalernikuumata misigisaqarusunnerallu alliartormat, modernimik takornariartitsinermi takornarianik peqataatitsineq qitiulluinnalernikuuvoq. Eqqumiitsuliat, nipilersukkat inuillu namminneq oqaluttuaat atorlugit takornariat imminnut tarrarsorsinnaappata, kulturikkut kingornussat, kulturikkut sillimmataannartut inissiinnarneqaratik – inummut ataatsimut imminermut oqaluttuanngortinneqassapput.

2.2 Nassuiaateqarnermi periutsit

Kulturikkut kingornussat pillugit nutaamik nassuiaateqarsinnaaneq assigiinngitsorpassuarnik iluseqarsinnaavoq. Takornariaq taamaalilluni kulturimut oqaluttuarisaanermullu kingornussanut immikkuullarissumik tiguartinnartumillu atassuseqalersinneqarsinnaalluni:

  • Eqqumiitsuliat isiginnaartitsinerillu:

Nutaaliorluni sammisaqartitsineq soorlu eqqumiitsuliorluni ilusilersuisarfiit, nipilersorneq, qitinneq imaluunniit pisarneq malillugu isiginnaartitsisarnerit takornarianut kulturimut kingornussaasunut peqataatitsisarput inuttullu nammineq soqutiginnilersitsisarlutik. Assersuutigalugu takornariat ilitsoqqussaralugu assassortaatsinut, soorlu marriorneq ikaartiterinerluunniit assersuutigalugit, inuiaat nipilersoriaasiat qitittariaasialluunniit isiginnaarlugit imaluunniit inuiattut assuutinik atisillutik misiliisikkaanni – tamakku tamarmik misigisat kulturikkut kingornussanik uummaarissitsisarput misigissaasunngortitsisarlutillu (sanselig).

  • Piffinni takornariartitsillutik angallassisartut peqatigalugit attaveqarfigisinnaasaqarluni (interaktiv) angallanneqarneq:

Takornariartitsillutik angallassisartut nunap ilaannik immikkuullarissumik isiginniutigalutik piffiup oqaluttuassartaanik, ileqquinik aammalu oqaluttuat annikitsortaanik ilaartukkanik ilanngussuillutik neqerooruteqartarnerat angalaartartut atuagaanniit pissarsiarineqartartuniit imaqarluarnerusarpoq. Piffimmi najugallit nammineq misigisimasaminnik oqalunguasaatiminnilu oqaluttuaraangata takornariat misigissutsikkut sunnersinnaapput, piffiullu oqaluttuassartaa uummarinnerulersittarpaa. Angallassinerit aamma immikkut qulequtaqartinneqarsinnaasarput kulturikkullu aalajangersimasunik ukkataqarsinnaasarlutik, soorlu nerisassat imaluunniit inuiaat nipilersoriaasiata oqaluttuassartaa.

  • Digitalikkut takornariartitsilluni angallassisarnerit aammalu multimedieapp’it:

Ullutsinni digitalip ukiuinniilluta mobilini app’it aammalu digitalikkut aqqutissiuussinerit, nunap assingi toortarneqarsinnaasut paasissutissiisinnaasullu atonerisigut, nipit, videot imarisaat aammalu augmented reality (AR) pisinnaalersitsipput takornariat piffinnik nammineqqissaaq misissuisinnaanngornerinik. Atortorissaarutit taakku imartoorujussuarnik neqerooruteqartarput, matumani oqaluttuarisaanermi paasissutissat, nipi atorlugu oqaluttulerluni oqaluttuarnerit, aammalu multimedia atorlugu eqqaassutissanik pisunillu (festivalit, kulturikkut pikialaartitsinerit, unamminerit) saqqummiinerit.

  • Piffimmi innutaasunik eqqumiitsuliortunillu peqataatitsineq:

Innuttaasunik peqataatitsineq aammalu piffimmi eqqumiitsuliortut kulturikkut kingornussat pillugit oqaluttuareqqiillutik saqqummiisinnaanerat piviusunik peqataatitsisumillu misigisaqartitsinissamut aqqutaasinnaasarput. Festivalinit, saqqummersitanit, eqqumiitsuliorluni saqqummiinernit kulturikkullu allatut pikialaartitsinernit takornariat kulturikkut kingornussat pillugit paasinniinnaratik, ileqqut uummaarissut iluannut pisinneqartarput. Piffimmi innuttaasut kulturikkut pisuussutinik oqaluttuareqqiisinnaanerat pingaarutilerujussuartut inissisimavoq taakkulu ataavaartinnissaat isumannaarneqartarluni, taamak iliornerlu takornariaqarnerup piujuarnissaanut iluaqutaavoq aammalu peqataasunut tamanut pingaaruteqartutut isumaqalersitsisarluni.

2.3 Best practicimik assersuuteqarneq

Qanoq nutaaliorluni nassuiaanerup kulturikkut kingornussanik ataavartitsisinnaaneranik oqaluttuareqqinneqarsinnaanerinnillu assersuutitsialak tassaavoq Hermoupolis Guitar Festival, grækerit qeqertaanni Syrosimi pisartoq. Festivalip nipilersorneq kulturikkullu kingornussat ataatsimuulersippai – pilersaarutip iluani nipilersornerup saniatigut, matumani klassisikinik nutaaliortumillu guitarerluni pilersaarut tusarnaartitsinernik imaqartoq, qeqertap oqaluttuassartaanik ileqquinillu ilanngussaqarput. Aaqqissuussap taamak ittup takornarianut nunaqartunullu kulturikkut kingornussat nutaamik allaanerusumillu misigisaqartinneqarsinnaanerat periarfissaalersippaa. 


Festivali nipilersornerinnarmik sammisaqanngilaq, kisiannilu kulturikkut avitseqatigiinnermik imaqarluni, workshoppinit, saqqummiinernik piffinnilu eqqumiitsuliortut nunaniillu tamalaanit nipilersortartunit avitseqatigiiffiulluni. Piffimmi kulturikkut nukittorsaallunilu piffimmi kinaassuseq nukittorsarneqartarpoq. Festivalip  qeqertap oqaluttuassartaa kulturialu pulaartunut malugisinnaalersittarpai, piffimmilu innuttaasunik attaveqalersitsinissamut periarfissiisarluni. Tamanna assersuutitut takussutissaalluarpoq qanoq eqqumiitsuliorneq kulturikkut kingornussanik oqaluttuarniarnermi atorneqarsinnaanersoq tamatumanilu takornariaqarnerup piujuartitsinissaannut nukittorsaatitut.


IMMIKKOORTOQ 3: Smartimik takornarialerinermi piujuartitsineq peqataatitsinerlu

3.1 Piujuartitsilluni takornarialerineq suua?

Piujuartitsisumik takornarialerineq tassaavoq pinngortitap kulturillu ataavartinnissaannik eqqarsarluni takornarialerinermi ujartorneqartunik oqimaaqatigiissaarinissamik siunertaqarluni toqqammaviliaq. Anguniagaq tassaammat takornarialerinermi susoqartitsinerup kingunerisaanik pinngortitamut pitsaanngitsumik sunniisarnerup annikillisinneqarnissaa, ilutigisaanillu piffinni sillimmatit imatut atorneqassasut, aningaasaqassutsip aalaakkaanissaanut aammalu inuiaqatigiit atugarissaarnerinnut ikorfartuinissamut. Piujuartitsisumik takornarialerineq avatangiisit pillugit suliniuteqarnissamut tunngassuteqaannanngilaq – piffinnili inuiaqatigiinnik peqataatsitsineruvoq, piffinni ileqqunik siuarsaaneruvoq aallarnisaasunillu tapersersuisuulluni.  

Piujuartitsisumik takornarialerinerup ukkatarivai pinngortitamut illersuineq, inuiaqatigiinnik akisussaaffeqarnerup siuarsarneqarnera aammalu aningaasaqassutsikkut piujuartitsineq. Takornariaqarneq aningaasaqassutsimut iluaqutaasussaasariaqarpoq, pinngortitamut kulturikkullu kingornussanut ajoqutaasussaanngitsoq. Tamakku qajassuunneqarnerisigut piffiit ornikkusunnartuuginnavillutillu iluaqutaasinnaalertarput – siunissami takornariartussanut nutaanut aammalu piffinni inuiaqatigiinnut. Piujuartitsineq anguniaraanni piffiit takornariaqarnermi iliuutsit akisussaassusillit eqquttariaqarpaat aammalu suliaqartut susassallit, matumani oqartussat, inuussutissarsiornermi suliaqartut piffinnilu inuiaqatigiit suleqatigineqartariaqarlutik.  

3.2 Peqataatitsineq

Smartimik takornariaqarfiit taamaallaat teknologiikkut ”smartiussanngillat” – inuit pisariaqartitaat pisinnaasaallu qanorluunniit ikkaluarpata smartimik takornariaqarfiit pulaartunut tamanut peqataatitsillutillu tikikkuminartuusussaapput. Takornariaqarnermi peqataatitsineq kikkunnik tamanik tikilluaqqusisumik avatangiiseqartitsisussaavoq – matumani inunnut innarluutilinnut, utoqqarnut, ilaqutariinnut mikisunik meerartalinnut aammalu eqimattanut allanut naliginnaasumik takornariaqarnermi puigorneqartartunut.

Piffiit peqataatitsisartut teknologiimik atuisarput aammalu piffiit neqeroorutillu tikikkuminartunik peqartitsiniarlutik eqqarsaatigilluakkanik ilusiliisarlutik, aalaffigiuminartut inunnullu timimikkut eqqarsartaatsikkulluunniit unammillernartuutilinnut aporfiusinnaasunik annikilliliillutik. Assersuutigineqarsinnaapput app’it illoqarfiup iluani tikikkuminartunik paasissutissiillutillu sumiinnerinik aqqutissiuussisinnaasut, aammalu attaveqaasersuutit soorlu qulliit, elevatorit perusuersartarfiillu naleqqussakkat sumiissusersineqarsinnaanngortillugit.

Peqataatitsinertaaq aamma inuiaqatigiinnut kulturimullu sinaakkusiiniarnermut tunngavoq, takornariat – piginnaassutsimikkut killilersuutigisartagaat killilersuutiginagit – tamarmik peqataaffigisinnaasaannik suliniuteqarsinnaanermuttaaq tunngalluni. 

Peqataatitsineq inuiaqatigiit iluanni taamaallaat akisussaaffiunngilaq, niuernermulli atassuteqartunut pingaaruteqarluinnarluni.

Ilisimatussutsip takutippaa atuisut peqataatitsisunik tikikkuminartunillu ornigarfiusinnaasunik atuileraluttuinnarnerat. Eqimattanik assigiinngitsunik peqataatitsineq takornariaqarnermi niuernerup annertusineruneranut pissutaaqataavoq taamaalillunilu takornariaqarneq innuttaasunut ameralanerusunut pingaaruteqarluinnartutut inissilluni.

3.3 Assersuutit

Aajuku qanoq peqataatitsineq piujuartitsinerlu takornariaqarfinni ilanngunneqarsinnaanerinik assersuutitsialaat marluk 

  • Ikiortilluni La Conchap Sissaani nalunneq:

San Sebastianimi, Spaniamiittumi, La Conchap Sissaani ikiuilluni nalutsitsisinnaaneq atulernikuuaat, inuit timimikkut pisinnaavallaanngitsut taamaalillutik allat assigalugit immamiillutillu sissamiissinnaanngorsillugit. Pilersaarummi atuisartut ikiorumallugit, immikkut sissami issiaviit kaasuartakkanik sanaanik peqarput, ikiuutinik atortuuteqarput aammalu ilinniarsimasunik sulisoqarlutik. Takornariaqarnermi kikkunnit tamanit tikikkuminarsaanermi inunnillu amerlasuutigut puigorneqartartunik innarluutilinnik nuannaartitsilluni peqataatitsisinnaanermi qanoq annikikkaluanik, kisiannili iluaquterujussuarnik iliuuseqarnermut assersuutisstsialaapput. Taamak iliorneq takornarianuinnaanngitsoq kisiannili piffiup isigineqarneranut iluaqutaavoq, pulaartunut tamanut isumassuinerummat.


  • Window2Bar:

Window2Bar tassaavoq digitalikkut isaavik, Barimi illoqarfimmi kulturikkut kingornussanik peqataatitsinikkut nutaaliaasumillu oqaluttuartartoq. Isaavik smartphonesit app’illu aqqutigalugit takornarianut inunnullu immikkut pisariaqartitsisunut kulturikkut takusassanik pisunillu misissuititsisinnaavoq, oqaatsillu assigiinngitsorpassuit atorlugit paasissutissiisinnaalluni. Takornarianut neqeroorutini digitalikkut nutaaliornerup atulernerata nassatarivaa – matumani kulturikkut nassuiaanerup gamificationinngortinneqarnera – aammalu nutaaliamik logistikkikkut aaqqissuussinerit, soorlu iBeacon-teknologii, Barip smartitut takornariaqarfissuartut ineriartortinneqalersimanera. Taassumap isaaviup aqqutissiuilluaqisup moderniusumik teknologii kulturikkullu kingornussat ataatsimuulersillugit atorpai, taamaaliornikkullu pulaartunut tamanut, apeqqutaatinnagit piginnaasat tunuliaqutarisarluunniit, piffiup oqaluttuassartai assigiinngissitaarneralu pillugit nuannersumik misigisassaqartitsivinngortitsilluni. 



IMMIKKOORTOQ 4: Piffimmi inuiaqatigiinnik peqataatitsineq aallarnisaanerlu

4.1 Piffimmi innuttaasut sooq peqataatinneqassappat?

Piviusumi takornariarnermi nuiaqatigiit toqqammaviupput. Peqataanerinit pulaartut kiffartuunneqaannaratik piffiup kimianik, innuttaanik ileqquinillu misigisaqartinneqartarput. Piffimmi inuiaqatigiit ilisimasaminnik, ileqquminnik, eqqumiitsuliaminnik ulluinnarnilu inuunerminnik kulturikkut kingornussanik ataavartitsisarput ingerlatitseqqiillutillu, piffiup immikkuullarissuseqarneranik taarserneqarsinnaannginneranillu qitiulluinnaqqissaarlutik.

Takornariaqarnerup ineriatortinneqarnerani piffimmi inuiaqatigiit peqataatinneqaraangata piginneqataasutut misigisimaneq qaffattarpoq, najugaqartullu taamaalillutik kulturiminnik sinniisunngortarlutik. Taamatut peqataatitsineq kulturikkut kinaassuseq ileqqullu ataavartinnissaannut iluaqutaasarpoq, taamaalillunilu takornariarpassuaqartitsinerup kingunerisinnaasaanik piffinni ileqqut pikkunaallisinnissaat allanngortinnissaallu akiorsinnaanerusarlugit.

Piffimmi inuiaqatigiinnik peqataatitsineq pisunut peqataatitsineruinnanngilaq – piffinnili eqqumiitsuliortunik, assassortartunik aallarnisaasunillu tapersersuinermik aamma imaqarpoq, taamaaliornikkut takornarianut nioqqutissanik taakkunanngaanniit peqarniassammat. Taamak iliornerlu aningaasaqarnermut qaffassaataasarpoq kulturikkullu pisuussutinik ataavartitsinermut iluaqutaasarluni.

4.2 Nutaaliorluni aallarnisaaneq

Takornariaqarnerup iluani nutaaliorluni aallarnisaanerup inuit pikkorilluinnartut pimoorussivittullu suliaannik neqeroorutaannillu inerisaanissaannut periarfissittarpai, taamak iliornerup takornariaqarneq piffimmi kinaassutsimut kulturikkullu kingornussanut isumaqalersittarlugu. Aallarnisaaneq taamak ittoq aningaasaqassutsimut taamaallaat qaffassaataanngilaq – nutaaliornikkulli kulturikkut kingornussanut ataavartitsinerullunilu nukittorsaataalluni. 

Nutaaliorlutik aallarnisaasut nioqqutissanik misigisassanillu assigiinngitsorpassuarnik neqerooruteqarsinnaasarput – assassorluni eqqumiitsulianiit piffiup immikkuullarissuutaanut taavalu digitalikkut suliassanut, pulaartut piffiup kulturianik atortorissaarutinik attaveqarnermikkut misigisaqarsinnaanerat pisinnaanngortinneqarluni. Assersuutigiinnarlugu inuusuttut ilusilersuisartut iliuuserisartakkat ileqquneersut atorlugit nutaalianik tammajuitsunik imaluunniit app’inik sanasinnaapput, taamaaliornikkut takornariat kulturikkut tiguartinnartumik takusassinneqassammata.

Nutaaliorluni aallarnisaanerup piujuartitsineq aamma iluaqusertarpaa, piffimmi isumalluutit atorneqartarmata, pinngortitami pissuseqatigiinnit (økologiiniit) atuilluni suliniuteqarnerit siuarsartarmagit amerlasoorpassuakkaanillu sanaartornerit annikillisittarmagit. Niuernerup taamatut ittup nutaanik niuernissat ammartarpai pulaartunillu piviusunik piffimmullu attuumassuteqartunik misigisassanik ujartuisunut qanillattortitsisarluni. 


4.3 Assersuutit

  • Disko Adventures:

Disko Adventures Kalaallit Nunaanni aallarnisartuuvoq piffimmi inuiaqatigiinnik toqqaannartumik attaveqarnikkut piviusunik kulturikkullu misigisassanik neqerooruteqartartoq. Suliffeqarfiup takornariaqarneq piffiup kinaassusaanik atassusertarpaa ulluinnarni toqqaannaq Kalaallit Nunaanni inuusaatsimut peqataatitsinermigut. Pulaartut piffiup ileqquinut peqataasinnaasarput soorlu piniariaqataatinneqarlutik, aalisariartinneqarlutik, naasunik katersitinneqarlutik eqqumiitsulianillu suleqataallutik – taakku tamavimmik nunaqartunik suleqateqarnikkut piviusunngortinneqartarlutik, taamaaliornerlu inunnik qaqugumorsuaq ataqatigiilersitsisarluni. Disko Adventures takornarianut kulturikkut kingornussanik taamaallaat qanimut misigisaqartitsineq ajorpoq, kisiannili piffimmi inuiaqatigiinnik peqataatitsinermigut aningaasarsiorfissanik ammaasarluni. Suliffeqarfiup ilusilerneqarnera malillugu piffinni ileqqut atugassaasullu ukkatarillugillu ataavartinnissaanut qulakkeerinneqataaffigivai, taamaalillunilu piujuartitsinermut tapersersueqataalluni. 


  • Albatros Arctic Circle:

Albatros Arctic Circle issittumi (Arktis) takornariaqarnermi piujuartitsinermut assersuutissatsialaavoq, tassani piffimmi kulturi ilisimasarlu atorneqarmata. Suliniutip piffimmi inuiaqatigiit pilersaarusiornermut angalaartitsinermullu peqataatittarpai, tassani issittumi inuusaaseq, uumasut, naasut ileqqullu saqqummiunneqartarlutik. Albatros Arctic Circle immikkuullarissunik misigisassanik taamaallaat neqerooruteqarneq ajorpoq, kisiannili angalasunut issittumi uumassusillit assigiinngissitaarnerisa eriaginassusaat aammalu kulturikkut kingornussat ataavartitsinissaaasa qanoq pingaaruteqartigineri paasissutissiissutigisarlugit. Takornariaqarnermi piujuartitsinerup saniatigut suliniutip piffinni aallarnisaasut assassortartullu namminneq sanaaminnik kiffartuussinissaminnillu takornarianut tuniniaasinnaanissaannik periarfissittarpai. Taamatut suliniuteqarneq piffimmi inuiaqatigiit aningaasaqassusaannut iluaqutaasarpoq, ilutigisaannillu takornariat piviusunik kulturikkullu pisuunnguallannartunik misigisaqartinneqartarlutik.



Overall practical exercise:


Last modified: Wednesday, 26 November 2025, 10:17 PM