IMMIKOORTOQ 1: Innovation at the Heart of Smart Tourism

Siunertaq: Qanoq smartimik takornarialerinerup nutaaliorneq teknologiillu atorluarnerisigut piujuartitsisunik, naleqqussallaqqissunik suleqatigiinnermillu aallaaveqartunik angalanermi misigisassanik pilersitsisarnersoq paasisaqarfiginissaa.

1.1. Smartimik takornarialerineq suua?

Smartimik takornarialerineq tassaavoq takornarialerineq, digitalikkut teknologiinik aaqqissuussaniillu datanit aqunneqartunit ineriartortinneqartartoq, tassani angalanerit smartinngornerulersinneqartarlutik, inummut namminermut tunnganerulersinneqartarlutik, piujuartitsinerulernerlu qulakkeerneqartarluni. Tamanna ima isumaqarpoq: paasissutissat assigiinngitsorpassuarninngaanniit katersorneqarlutillu suliarineqartartut – soorlu sanaartukkanit, nittartakkatigut inuit naapittarfiinit, datanit pisortatigoortunit, inuillu misilittagaannit – matumani takornarissat pitsaasunik misigisaqartinnissaat anguniarlugu aammalu suliffeqarfiit smartiunerusumik nutaanerusumillu aningaasarsiorsinnaanissaat naleqalersitsinerusinnaanissaallu pilersikkumallugit.

Anguniagaq pingaarneq tassaavoq angalanermi misigisassarititaasoq tamaat isigalugu eqaannerulersitsinissaq, piujuartitsinerup siuarsarnissaa pisuunnguallatitsinartuussasorlu.

1.2 Nunarsuup sukkasuumik allanngoriartupiloornerata malitsigisaanik nutaaliornerup atorfissaqartinneqarnera

Nunarsuup sutigut tamatigut – teknologiip, aningaasaqassutsip, avatangiisit aammalu inuiaqatigiit iluinni - allanngoriartupiloornerata malitsigisaanik takornariaqarneq inerisarneqartarpoq. Avatangiiserisat tamavimmik allanngoriartupiloornerini namminerisamik mattulluni nutaaliorniarsarinissaq naammakkunnaartarpoq. Takornariaqarfiit suliffeqarfiillu inummut namminermut tunngasunik, soqutiginnilersitsisartunik piujuartitsisumillu angalanermi misigisassanik neqeroorsinnaanissaat naatsorsuutigineqaleraluttuinnarput, ilutigisaanillu unammillernerup annertusinera, aningaasaqassutsikkut nalorninartumiinneq, naatsorsuutigisinnaasallu killillit upalungaarsimaffigineqartariaqarlutik.  

Takornariaqarneq naleqquttumiiginnassappat takornarialerinerup iluani suliaqartartuusut nutaaliornerup iluani ammasumik suleqatigiissumillu suleriuserineqartartunik atuisariaqarput. Digitalikkut atortut – soorlu app’it smartiusut, big datat, misilittaalluni sanaat (prototyping) kiisalu isaaviit suleqatigiittarfiusut – periarfissanik nutaanik ammaassipput, taamaalilluni inuit ataasiakkaat, aallarnisaasut, sumiiffinni inuiaqatigiit aammalumi takornariat namminneq nutaaliornermut peqataasinnaalersinneqarlutik. Nutaaliorneq tamanit peqataaffigineqarsinnaanngornerata kingorna suliffeqarfiarannguit periarfissippai isumassarsianik annertoorujussuarnik sanasinnaanngortillugit.   

Saniatigut nunarsuarmi suleqatigiiaarsinnaasut atassuteqartariaannaanerini, aammalu pikkorilluinnartunik suleqatiginnittoqariaannaasoqalernerata malitsigisaanik ajornannanngitsuaqqamik assigiinngitsorpassuarnik kakkaffilinnik suleqatigiittoqarsinnaanngortoqarpoq. Tassunga atatillugu nutaamik isumaliorneq allannguinerinnarmut tunnganngilaq –pingaaruteqarluinnartumik pilersaarusiornermi inissisimavoq. Pilersitseqatigiissinnaaneq, naleqqussarsinnaaneq nutaamillu isumaliorneq aqqutigalugu inerisaaqatigiissinnaaneq tassaapput takornarialerinermi aaqqissuussanut pitsaasumik inissiiginnarnani, kisiannili naleqartitanut ilaalluinnartut, soorlu peqataatitsinermut, piujuartitsinermut misigisassaqartitsillunilu ineriartortitsinissamut.


IMMIKOORTOQ 2: Takornarialerinermut tunngatillugu ammasumik nutaaliorneq qanoq isumaqarpa?

Siunertaq: Takornarialerinerup iluani ammasumik nutaaliornerup qanoq suleqatigiiffiusinnaasunik, naleqqussallaqqissunik piujuartitsisumillu ineriartortitsisunik periarfissiisarnersoq paasisaqarfiginissaa.

2.1 Pilerfik ineriartornerlu

Oqaaseq ammasumik nutaaliorneq 2003-mi Henry Chesbroughimit saqqummiunneqarpoq, tassanilu iluseq nassuiarneqartoq tassaalluni: Suliffeqarfiup nammineq pigisani atuutigalugit isumassarsiat, teknologiit suleqatigiinnerillu avataaneersut ilanngussornerini, qanoq aaqqissuussani nutaaliornermi ineriartortitsinerit pitsanngortinneqartarnersut. Takornariaqarnerup iluani tamanna isumaqarpoq, naleqartitaqatigiiliornermi susassaqartut assigiinngitsorpassuit ataatsimuulersinneqarsinnaanngornerat – matumani pisortaqarfiit, suliffeqarfiit, takornarissat piffinnilu innuttaasut eqqarsaatigalugit. Anguniagaq tassaavoq sumiiffimmi pulaarnermi misigisap pisuunnguallaatigineqarsinnaanngornissaa takornariariartitsisarnerullu unammillernartuisa iluinni naleqqussarsinnaanerup nukittuunngortinnissaa.

2.2 Suumuna nutaaliorneq ”ammasunngortikkaa”?

Ammasumik nutaaliorneq, pisarneq malillugu, matoqqasumik ingerlaatsimit allaanerussuteqarpoq, uani nutaaliornerup ingerlarngani avataaneersut nutaaliornermut qaaqquneqarlutik sunniuteqaqataatinneqartarmata. Suliffiup iluaniinnaq atuilluni suleriuseqartarnermit ammasumik nutaaliorneq suleqatigiissumik attaveqaqatigiissumillu periuseqarpoq, tassani isummat, teknologiit avitseqatigiittarnerillu assigiinngitsorpassuarneersut peqataatinneqarnerisigut. 

Takornarialerinermi taamatut periutsimik allannguineq pilersaarusiornerinnarmut tunnganngilaq – pisariaqarluinnaramimi. Nunarsuarmioqatigiinni attaveqateqarsinnaanerup annertuseqqanerani teknologiikkullu periarfissat inerisarneqartuarnerini, takornarialerinermi assigiinngissitaarnerusunik pikkunarnernillu angalalluni misigisassanik pilersitsiortornissaq piumasarineqaraluttuinnarpoq. Ammasumik nutaaliornerup piumasaqaatit tamakku qulakkeersinnaavai, peqataatitsilluni periuseqartumik suleqatigiissitsisinnaalersitsigami, tassani pisortat, suliffeqarfiit, piffinni innuttaasut takornariallu imminni kiffartuussinernik, neqeroorutinik misigisassanillu nutaanik pilersitseqatigiissinnaalersinneqarmata.  

Nutaaliornerup ”ammasunngortinneqarnerata” tunngaverpiaa tassaavoq, peqatigiilluni naleqartitamik pilersitseqatigiinnissamut pisuussaaffeqaqatigiilerneq. Digitalimik atortorissaarutinik, isaavinnik attaveqaatinillu atorluaasuuvoq, tassani akimut suleqatigiinnermi sukkasuumik misilittaalluni sanasinnaaneq (prototype), crowdsourcing aqqutigalugu isumassarsianik inerisaaneq, ilisimasanillu avitseqatigiinneq periarfissaalersinneqarlutik. Assersuutigiinnarlugu takornarialerisut teknologiip iluani aallarnisaasunik suleqateqalersinnaapput, tassani smartimik inerisaaqatigiissinnaallutik, imaluunniit piffimmi innuttaasunik suleqateqarsinnaallutik. Tassani kulturikkut ataqqinnittumik misigisassaqartitsinissamut ilusilersueqatigiissinnaalluarput. Taakku suleqatigiiffiusut naleqquttunik naleqqussarsinnaasunillu nutaaliornerinnarmik imaqanngillat – takornarialerinerullu tamarmiusup iluani akiuussinnaassuseqartunik, piujuartussanillu suliaqarnermik inerisaanermittaaq imaqarmata. 

Ammasumik nutaaliornermi assigiinngitsorpassuarnik isiginnittaatsit akuersaaginnarneqaratik kisianni ujartorneqartarput. Isumassarsinissamut annertunerusumik toqqammaveqarnissamut ammaassisuuvoq, ajornartorsiutinillu eqaannerusumik aaqqiisoqarsinnaalersitsilluni – nunarsuarmioqatigiinni unammillerfiusumi allanngoraqisumilu tamanna pingaaruteqarluinnartumik inissisimammat. 

2.3 Matoqqasunik aaqqissuussaniit attaveqatigiiaartumik suleqatigiiffiusunut

Ileqquusumik takornarialerinermi nutaaliorneq piffimmi ataasiinnarmi ilisimatusarfigineqarlunilu inerisarneqartarsimavoq, allanit paasissutissanik aallertoqarnanilu tunioraasoqarani, tassa mattusimalluinnarluni suleriuseqarluni. Ullutsinnili nunarsuup atassuteqalersimaneranit taamatut matoqqasumik aaqqissuussaqartarneq atorneqarsinnaajunnaarsimavoq. Ammasumik nutaaliorneq massakkut sallinngorsimavoq, takornarialerinerullu aningaasaqassutsikkut aaqqissuussaanera suleqatigiinnermik aallaaveqalerluni, suliffeqarfinnik imaluunniit pisortanik allanik mattussuisuunngitsumik malitseqarluni. 

Una allannguineq namminerisamik misigisaqartalernermit, digitalikkut siuarsimanermit aammalu nunarsuarmi pikkorilluinnartunik pikkorissaasarnernit ingerlarsortinneqarpoq. Ullutsinni takornarialerineq assigiinngissitaartorujussuarnit ataqatigiiaartunit suliarinnittunik peqataatitsivoq – takornarissat, piffinni innuttaasut, aallarnisaasut suliffeqarfiillu – tamarmiullutik smartiunerusunik nukittunerusunillu aaqqissuussanik pilersitsiniarlutik suleqatigiittut inissisimallutik.

Taakku atassuteqaqatigiiaarlutik attaveqaqatigiittartut imartoorujussuarnik unammillernartunik suleqatigiiffeqarput, soorlu takornariarpassuaqarnermut aammalu piujuartitsisinissamut tunngasuteqartunik, taamaalillunilu ataasiakkaartumik eqqarsartariuseqarneq tamakkiisumik eqqarsarnermik taarserneqarluni.

IMMIKOORTOQ 3: Sooq ammasumik nutaaliorneq smartimik takornarialerinermi pingaaruteqarnersoq

Siunertaq: Uani takuniarneqassaaq: Ammasumik nutaaliornerup qanoq nunarsuarmi pissutsit nutaat naaperiartarneraat, aammalu smartimik takornarialerinerup iluani qanoq suleqatigiinnermik peqqutilimmik paasisaqarfiginissaa, tassa naleqqussarnikkut, teknologiikkullu ikorfartorneqartumit nutaaliorneq siuarsarneqarnersoq eqqarsaatigalugu.

3.1 Smartimik takornarialerinerup iluani ammasumik nutaaliornerup pingaaruteqarnerata atuuttuunera

Ammasumik nutaaliorneq tassaalersimavoq takornarialerinerup sukkasoorujussuarmik allanngoriartupiloornerani kattussuuffiulersimaqisumilu sumiissusersinissamut pingaarutilerujussuaq. Siornatigut nutaaliorneq piffinni matoqqasuni ingerlanneqartarsimavoq, massakkut avataanit suleqateqarneq pinngitsoorneqarsinnaajunnaarsimalluni – tassami piffinni inuiaqatigiit, pisortat, suliffeqarfiit takornarissallu qanimut suleqatigineqartalersimammata.

Taamatut allanngortariaqalerneq nunarsuarmi pissutsinit aallaaveqarpoq, assersuutigalugu digitaliseringi, inummut namminermut aallaaveqartunik ujartuinerit ilisimatusarnermilu killilimmik aningaasassaqarnerit tassunga alloriarnermut sukkatsisaasuusimallutik. Teknologiit, soorlu datanut isaaviit aammalu Internet of Things (loT) nutaaliornissaq atoruminarnerulertissimavaat, suleqatigiiffiusunngortillugulu – suliffeqarfeerannguinullimi aamma tamanna ammaanneqarluni. 

Smartimik takornarialerinermi ammasumik nutaaliornerup pilersitseqatigiissinnaaneq, aalallorinneq aammalu inummut namminermut tunnganerusunik ineriartortitsineq piujuartitsisunillu misigisaqartitsisinnaanerit tamaasa ikorfartorpai. Aammalu qitiusumik unamminartunut aaqqiissuteqarsinnaanernut sunniuteqarpoq, soorlu takornariarpassuaqarnermut tunngasut, aammalu angalasartut naatsorsuutigisartagaannut allanngornikuusunut tunngassuteqartut.

Naggaterpiaani taamatut periuseqarnerup ersersippaa, pilersaarusiortarnermi akisussaaqatigiittumik, naleqqussallaqqissunik ungasinnerusumillu isiginnillu naleqarnerulersitsinissamik eqqarsarluni allannguineq.


Figure 1: Own elaboration


3.2 Nunarsuarmioqatigiinnermi ingerlariaatsit ammasumik periuseqarnissaannut tunngavigisaat

Smartimik takornarialerinermi nutaaliornerup iluani aaqqissuussinermi pissusitoqqanik pissuseqarnissaq atorsinnaajunnaarsimaneranik ersersitsivoq. Nunarsuarmi ingerlaatsit annertoorujussuarmik pissutsinik inerisarneqarput, tamannalu pillaqqissunik, peqataatitsisunik suleqatigiinnermillu aallaavilinnik nutaalioriaatsinik piumasaqaateqarluni. Pissutsit taamak ittut – inuiaqatigiinni, teknologiimi aningaasaqassutsikkullu allanngoriartornerup iluinni pisut – allanngoriartornermut sukkalisaataaginnanngillat, kisiannili aamma ammasumik nutaaliornermut pisariaqartitsinermik qaffassaataallutik. Ataani nunarsuarmi pissuserineqartartut pillugit paasisaqarnerussaagut, tassani ammasumik nutaaliornerup iluaqutissaannartut isigineqannginnera kisiannili pingaaruteqavissortumik inissisimanera paasisaqarfigissagatsigu.

3.2.1 Atassuteqaqatigiinnerujussuaq

Nunarsuarmi atassuteqaqatigiinnerujussuaq tassaalersimavoq ileqqorisassaasoq nutaaq. Digitaliusunik avatangiiseqaannaavilernikuuvugut, ingerlaannartumik attaveqarsinnaanngornikuulluta suleqateqarsinnaalernikuullutalu. Takornarialerinerup iluani tamanna isumaqarpoq, pulaartut isiginnaartuuginnaratik massakkorpiami pisumi misigisanut ilusilersueqataasinnaasunngortinneqarnerat. Ammasumik nutaaliorneq tassani inissisimalluartumiippoq, pissutigalugu susassareqatigiit iluinni – takornarianut tunngappata, piffinni inuiaqatigiinnut imaluunniit peqatigiiffinnut tunngappata - isumassarsianik avitseqatigiissinnaaneri uummarissitimmagit.

Smartimik takornarialerinerup atassuteqaqatigiissinnaaneq utertitsivigineqarsinnaanissaminut (feedback) atorluartariaqaraluarpaa, tassani angalasut pilersitseqataasutut inissinneqaqqassagaluarmata, aammalu misigisassanut pitsanngorsaatissanut sunniuteqarsinnaalissagaluarlutik. Ataatsimoorluni aalajangiisoqartarnerattut aalajangiiffigineqartup pitsaasumik naammassineqartarnera amerlasuunit immersorneqarnermit aallaaveqartarpoq. Ajornartorsiummut paasinninnissaq isiginnaattaatsinit assigiinngissitaartunit immersorneqartillugu paasiuminarninngortarpoq, assigisaanik takornariaqarnerup iluani nutaaliornermi assigiinngitsorpassuarnik peqataatitsineq naleqquttunngornerusitsisarpoq tulluarsarsinnaanngornerulersitsisarlunilu.

3.2.2 Teknologiinik atuisariaannaaneq

Ullutsinni teknologiinik atuisinnaanerulernikooqaagut. Mobilapp’it, inuit nittartakkatigut naapittarfii, malugisaatit paasissutissanillu katersiviit teknologiinik inerisaaffissuarnit ilisimatusartuniilluunniit taamaallaat atugassiaajunnaarnikuupput. Inuit ataasiaakkaat, suliffeqarfiaqqat piffinnilu peqatigiiffiit aamma paasissutissanik katersisinnaallutillu atuisinnaalernikuupput, taamatuttaarlu misileraatinik (prototyper) kiffartuussutissanik inerisaasinnaanngornikuullutik. Nutaaliornermi sakkunik kikkunnut tamanut atortitsisoqarsinnaanngortitsinerup kingunerivaa, takornariaqarnerup iluani nutaanik suliaqarsinnaasunik matunik ammaasoqarnera, taamaalillunilu nutaaliorneq ataanit qulaaniillu ingerlanneqarsinnaalersinneqarluni. 

Nutaaliornerup iluani isumassarsianik inerisaasarnerit assigalugit, matumani isumassarsiat allaanerusut inissaqartinneqarlutillu, inerisarneqarlutillu misilittarneqartarnerat, teknologiimik atuisariaannanngorsimanerup isumassarsiap inerisarnerani pilersinneqarneranilu suliaqarsinnaasut assigiinngitsorpassuit peqataasinnaanngortinneqarnerat pisinnaalersippaa. Soorlu immikkoortoq 4-mi allaaserineqareersoq nutaaliornerup iluani isumassarsianik inerisaaneq ulluinnarsiutinngortinneqarsimasoq – taamaalilluni nutaaliorneq qulaanit aqunneqarunnaarluni ingerlaavartunngortinneqarpoq, arlariinnillu aqunneqarsinnaanngorluni. 

3.2.3 Aningaasaqassutsikkut nalorninartumiinneq

Aningaasaqassutsikkut aalaqqajuttumik inissisimasoqarnerata naqissuserpaa takornariaqarnerup iluani eqaatsumik nukittuumillu nutaaliornissaq pisariaqartinneqartoq. Qeratasuunik matoqqasunillu aaqqissuussisarnernit ammasumik naleqqussarsinnaasunillu sinaakkusersuineq allanngortoqartillugu sukkanerusunik periataartitsisinnaanerulerpoq. Susassaqartunik assigiinngitsunik peqataatitsinermi ammasumik nutaaliorneq aarlerinartunik agguataarinnissinnaanermut, naleqqussapallatsitsisinnaanermut ataatsimoorussamillu piginneqataasinnaanermut ilapittuutaavoq – aarlerinartumimmi inissisimaleriasaarnermi piginnaasat tamakku pingaaruteqarluinnarmata. 

3.2.4 Nunarsuarmioqatigiinni unammilleqatigiinneq

Ullutsinni takornariaqarfiit saniliminnuinnaq unammiunnaarnikuupput, nunarsuarmioqatigiilli tamakkerlugit unammilernikuullugit. Assigiinngitsorpassuarnik neqerooruteqarsinnaanissaq naleqartunillu tunniussaqarsinnaanissaq piumasarineqaleraluttuinnarpoq. Siuliini oqaatigineqareersutut allanit allaanerunissamut nutaaliorsinnaaneq sakkutut qiutiusutut inissinneqarnikuuvoq.

Ammasumik nutaaliorneq isumassarsianik aaqqiissutissanillu amerlarnerujussuarnik toqqartuisinnaanermik periarfissiivoq – taamaatorluinnaq brainstormeqatigiinneq, kattutsitat imaluunniit ”eqqarsaqatigiiffiit” assigiinngissitaarnerusunik aaqqiissuteqarsinnaasarput, mattutiinnarluni eqqarsartarnermit allaanerujussuullutik. Takornariaqarfiit allanit allaanerunertik anguniarlugu immikkuullarissunik inerisaaniarnerminni sunniuteqarluinnarsinnaasunillu misigisassaqartitsiniarnerminni takornarissat suleqatigalugit pilersitseqatigiissinnaapput, teknologiilerisunik suliffeqarfinnik suleqatigiinnissamut isumaqatigiissusiorsinnaapput, imaluunniit piffinni innuttaasunik suleqateqalersinnaallutik.  

3.2.5 Piginnaasaqarneq siammasissoq

Piginnaasaqarneq suliffissuaqarfinnuinnaq ilisimatusarfiusunullu taamaallaat eqiterunneqarunnaarnikuuvoq. Ullumikkut nutaaliorneq inunnit ataasiakkaanit, aallarnisaasunit, ilinniarfeqarfinnit, angalasunit allaallumi sumulluunniit attuumassuteqanngitsunut innuttaasunit pilersinneqartarpoq. Ilisimasat aningaasarsiutigineqarnerat avatangiisinik akimut, sumiiffinnut immikkoortortallu sumiiffiinik qaangiilluni suleqateqarsinnaanernik nukinnguisitsilluni pilersitsiffiuvoq.  

Nutaaliornerup iluani eqimattat allanngorartarneri aaqqiissutissanillu nassaartarneri assigalugit, ammasumik nutaaliornerup isumassarsiffigaluguttaaq akuersaarpaa, isumassarsiatsialaat kikkunnit tamaneersuusinnaaneri pineqartillugit. Soorlu Nominal Groupip imaluunniit Delphi-metodep periuserisartagaat tassaavoq, assigiinngitsunik isiginnittaatsit katersoriarlugit ataatsimoorussamik aalajangiinermut pilersitsisarneq, taamatorluinnaq ammasumik nutaaliornerup ataatsimoorluni silassorissuseq attaveqaatinut assigiinngitsorpassuarnut siammasissunullu ingerlaartittarmagu.   

3.3 Smartimik takornariaqarneq silatusaarnerusumik nutaaliorsinnaanermik piumasaateqarpoq

Ullutsinni takornariaqarnerup ineriartupiloorfiani aammalu inuiaqatigiit iluanni piumasaqaatit digitaliseriinerullu annertusigaluttuinnarnerini, teknologiikkuinnaq inerisaaginnarnissaq naammakkunnaarpoq. Matoqqasumit qulaaniillu aqutsinermit kaanngarluni ammasumik suleqatigiiffiusumullu ikaarsaarluni periuseqalertoqarnerup malitsigisaanik, smartimik takornarialerinerup pisariaqartippaa nutaajusumik paasinninnissaq, tassani qanoq nutaaliornermi eqqarsartariuseqalertoqassanersoq, taakkulu qanoq piviusunngortinneqarsinnaanersut paasissallugit. Smartimik sakkunik atuineq kisimi pineqanngilaq, kisiannili nunarsuarmioqatigiit atassuteqalersimanerini eqaannerusumik, peqaatitsisumik toqqammavimmullu naapertuuttunik periarfissiisinnaaneq pineqarami, tassani takornarissat pissusaat allanngornikoq eqaatsumik naaperiarneqarsinnaalersikkumallugu aammalu takornariaqarfiit periusissiaanni angusassat siammasissumillu periuseqarnerit naaperiarneqarsinnaalersikkumallugit siunertaqarluni. Silatusaarnerusumik nutaaliorsinnaaneq peqatigiilluni pilersitsisinnaanermik, aqqutit assigiinngitsut atorlugit ilisimasanik avitseqatigiissinnaanermik utertitsiffigineqarnerullu (feedback) kingorna naleqqussarsinnaassuseqarnermik aammalu misilittaanermik imaqarpoq. Nutaaliorneq suleqatigiinnik assigiiinngitsorpassuarnik atassuseqalersinneratigut – pisortaqarfiit, suliffeqarfiit, piffinni inuiaqatigiit takornarissallu – takorniariaqarnermi aaqqissuussat akiuussinnaanerulertarput, piujuartitsinerulertarput inunnillu qitiutitsisunngortarlutik. Naggataatigut ineriartornerup smartiunerusumik nutaaliorneq piffiit unammillersinnaanerulersillugillu naleqquttunngortinnissaat periarfissiissutigisarpaa – digitalikkuinnaq inerisaaneq kisiat aqqutiginagu, kisiannili naqqaniit nutaaliornermi pissuseqatigiaat aaqqissuussaanerinik nutaasumik eqqarsaatigeqqinnerisigut.

IMMIKOORTOQ 4: Kikkut nutarsaassappat? Ammasumik nutaaliornermi pingaarnertut suliaqartartuusut

Siunertaq: Smartimik takornarialerinikkut nutaaliornerup iluani pingaarnertut suliaqartartuusut sulerisarnerinik misissuinissaq. Tassani suleqatigiiffiusunik aammalu ammasumik nutaaliornerup iluani pissuseqatigiiaanik aaqqissuussinerni inerisaanermi sunik suliaqartarnerinik paasinninnissaq.

4.1 Pisortat allaffissornerat aalajangiisartullu

Pisortat smartimik takornarialerinerup iluani qitiusumik inissisimapput, matumani ammasunik suleqatigiiffiusunillu nutaaliornermi ataqatigiiaanik ilusilersuinissap iluani pingaaruteqarlutik. Taakku siunissaq ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu nunap iluani anguniakkanut ataqatigiittussaapput. Naalakkersuisoqarfiit politikikkullu aalajangiisartut aaqqissuussisutut, inatsisitigut sinaakkusersuinermikkut periarfissanik pilersitsiortortussatut aammalu attaveqaasersuutinut suleqatigiittussanillu pilersitsisussatut inisseqqapput. Tamannalu immikkoortortat akimorlugit pilersitseqatigiinnissamut misilittaanissaannullu ikorfartuutaavoq.

Sinaakkutinik siuarsaagaanni, matumani teknologi inuiaqatigiinnik nutarsaanermik atassuseqalersikkaanni, misilittaallunilu suliniutinut aningaasaliisarnernik aammalu datanik avitseqatigiinnermi kajumilersitsisunik imaqartikkaanni, pisortat suliffeqarfiutaanni nutarsaaniarnermi aarlerinarsinnaasut annikillisinneqassapput, peqataatitsisinnaanerlu annertusarneqassalluni. Sakkut, soorlu datanut isaaviit ammasut nutaaliornermilu eqimattaqatigiit (innovationsklynger) namminersortut, ilisimatusartunut, inuillu sunulluunniit attuumassuteqaratik suliaqartartunut katerisitsisinnaapput, sulianillu naammassisitsillutik.

Pisortat allaffissornerat eqaannerulissaguni oqinnerulernissani tusaaniarsinnaanissanilu sulissutigisariaqarpaa – inuiaqatigiinnillu paasissutissanik pissarsinermikkut pissutsinut nutaanerusunut ineriartortariaqassalluni. Kiffartuussutaannarnik tunniussaqartartuinnartuunermiit maanna takornarialerisartut peqataatitsineq, akiuussinnaalluarneq kikkunnullu tamanut iluaqutinngortitsineq appakaaffiginikuuaat.

4.2 Takornarissat pilersitseqataasinnaasunngortinneqarneri

Smartimik takornarialerinerup iluani takornarissat isiginnaaginnartuunermit misigisassanut pilersitseqataalersinneqarput. Taamatut nuunnerup suleqatigiinnerunissamik misigisassaqartitsinissamullu ilusilersuinissaq ersersippaa, tassani angalasut utertitsinermikkut (feedback), pissutsimikkut digitalikkullu attaveqarnermikkut kiffartuussinernut takornariaqarfinnillu ilusilersueqataasunngortinneqarmata.

Takornarialerinerup iluani ammasumik nutaaliornerup takornarissanik pilersitsiniarnermi ingerlariaatsinut peqataatitsinermigut ineriartorneq tamanna periarfissiissutigivaa, sakkut soorlu living labs, onlinekkut isaaviit piffissamilu tassanerpiaq utertitsisinnaanermik aaqqissuussanik (feedbacksystemer) takornarissanik peqataatitsinikkut periarfissiisoqarnerisigut. Digitalikkut teknologiit – soorlu mobilapp’it aammalu inuit nittartakkatigut naapittarfii – takornarissat isiginnittaatsinik sunniuteqarsinnaanerat periarfissiissutigivaat, taamaaliorsinnaanerlu atortunik inerisaanissamut kiffartuussutinillu pitsanngorsaatissanut aqqutissiuussisuuvoq.

Takornarissat nutaaliornerup ingerlarnganut ilaatilernerisigut, takornariaqarfiit inummut tunnganerusunik ilumoornerusunillu misigisassanik neqeroorsinnaalertarput, ilutigisaanillu peqataatitsineq tatiginassuserlu qaffanneqartarlutik. Naggataani smartimik takornarialerineq takornarissat atuisussiatuinnaq isigineqannginnissaannut iluaqutaavoq, taamaattumillu akisinnaasunik, peqataatsitsisunik tulluarsallaqqittunillu takornariaqarnermi aaqqissuussinermut ineriartortitsinermi suleqatitut isigineqarnissaannut iluaqutaalluni.

4.3 Piffinni inuiaqatigiit aammalu inuinnaat

Smartimik takornarialerinerup iluani piffinni inuiaqatigiit aammalu inuinnaat uninngaannarlutik tigooraasuuginnanngillat, kisiannili pilersitseqatigiinnissamut pingaarutilittut inissisimasuullutik. Taakku peqataatinneqarnerisa qulakkeerpaat takornariaqarnerup ineriartornerata piffinni naleqartitat, kulturikkut piviusuunissaq ataatsimoornerullu atugarissaarnissaata tarrarsorfigineqarsinnaanngornerat. Ammasumik nutaaliorneq sikkeralertarpoq piffinni ilisimasat misilittakkallu ilanngunneqaraangata, taamaaliornerullu periusissiat itinerulersittarpai, avataaneersut tamakku takunngitsoorsinnaasarmassuk.

Peqataatitsilluni ilusilikkat, living labsit piffinnilu suliniutit aqqutigalugit inuiannaat takornariaqarnermi aaaqqissuussanut peqataatitsinerusunik ilusilersueqataasarput. Innuttaasut piviusumik sunniuteqaqataagaangata piginneqatigiinneq, akiuussinnaaneruneq piujuartitsisumillu kulturikkut pinngortitamullu aqutsineq nukittorsarneqartarmata.

Naggaterpiaatigut takornariaqarnerup iluani ammasumik nutaaliorneq inuiaqatigiinnut annertuumik tunngassuteqarpoq – innutaasunik peqataatitsinerummat, aaqqiissutissanullu eqaatsunik piffimmullu tunngasunik akisussaaffinnik agguataarisuummat.

Figura 2: Own elaboration

IMMIKOORTOQ 5: Sakkut sinaakkutillu ammasumik nutaaliornissamut periarfissiisuusut

Siunertaq: Smartimik takornarialerinerup iluani ammasumik nutaaliornerup ingerlanissaanut sakkut qitiusut tassaapput: pilersitseqatigiinneq, digitalikkut isaaviit, hackatonsit, datanillu avitseqatigiinnermi aaqqissuussat.

5.1 Crowdsourcing, pilersitseqatigiinneq aammalu living labs

Smartimik takornarialerinermi ammasumik nutaaliornerup ingerlanissaanut qitiusumik sakkut tassaapput: crowdsourcing, pilersitseqatigiinneq aammalu living labs. Crowdsourcingip digitalikkut isaaviit aqqutigalugit aamma silassorissuseq ataatsimoortitaq atorluarneratigut inupparpassuarnit – takornarissanit, piffinni innuttaasunit suliaqartartuniillu - isumassarsianik utertitsinerillu (feedback) aqqutigalugit katersisarpoq. Pilersitseqatigiinnerlu susassaqartorpassuarnik peqataatitsilernermigut alloriartitseqqittarpoq, takornarissat misigisassaannik ilusilersueqatigiinneq ineriartortitsinerlu sammineqartarlutik, tassani illugiinni naleqalersitsineq allanngortunullu tulluarsallaqqinnerulerneq pilersinneqartarluni. 

Living labsip avatangiisinik piviusunik tunniussaqarnermigut pilersitseqatigiinneq siammasinninngortittarpaa, tassani nutaaliortut piffinni innuttaasut suleqatigalugit misilittaallutillu pitsanngorsaasarlutik. Ataatsimut isigalugu nutaaliornermi inerisaanerit sakkunit taakunannga peqataatitsinerulertitsisarput atuisunillu qitiulersitsisarlutik, taamatuttaarlu takornariaqarfiit piujuartitsinermut pisariaqartitanullu allanngoraqisunut tulluarsarsinnaalernissaannut ikiorneqartarlutik. 

5.2 Digitalikkut isaaviit aammalu app’it smartiusut

Digitalikkut isaaviit app’illu smartiusut susassaqartut atassusertarpaat. Kiffartuussutit inummut tulluarsartarpaat, aalajangiinerillu piffimmi tassanerpiaq pisinnaanngortittarlugit. Teknikkikkut piginnaasaasa saniatigut atuisut utertitsisinnaanerat (feedback) datallu ilannguttarpaat, atorsinnaalersillugit, taamaaliornikkut ingerlaarnermi pitsannguutissat aaqqissorneqartarlutik.

Takornarissat pilersitseqataasuulertarput, tuniniaasartullu automatiseringi, silassorissuusiaq datanillu misissueqqissaarutit iluanaarfigisarpaat. Sakkut taakku kiffartuussutinik atuutilersitsisarput aammalu eqaatsunik, tulluarsallaqqissunik takornarissanillu ingerlatsinermi piujuartunngortitsinissaq periarfissaalersittarlugit.

5.3 Hackathonsit (IT-p iluani pilersitseqatigiinnissamut susassaqartorpassuit ataatsimoortinneqarneri), inkubatorit (suliffeqarfinnik aallarnisaasunilluunniit pitsaasumik angusaqarnissaannut ikiuisartut) acceleratorillu (sukkatsisaatit).

Smartimik takornarialerinerup iluani ammasumik nutaaliornerup qaffatsinnissaanut sakkut pingaarutillit tassaapput hackatonsit, inkubatorit aammalu acceleratorit. Taakku pilersitseqatigiiffiusunik avatangiiseqartitsisuusut susassaqartunik assigiinngitsorpassuarnik kateritsitsisarput – aallarnisaasut, ineriartortitsisartut, ilisimatusartut aammalu pisortani aalajangiisartut – ataatsimoorlutik takornariaqarnerup iluani unammillernarsinnaasunik inerisaallutillu pitsanngorsaasarlutik.

Hackatonsit isumassarsiat inerisarnissaat aammalu prototyping (misiliummik pilersitaq) sukkallisittarpaat, akimullu suleqatigiinnermi nutaaliorneq kajuminnarninngortittarlugu. Inkubatorit isumassarsiat pileqqaarnerini aqqutissiuussillutik ingerlatsisinnaanngorniassammatalu atugassaannik tunniussillutik tapersersuisuusarput, accelaratorillu aningaasaliinermikkut suleqatigiinnillu pilersitsinermikkut nutaaliat inerisarnissaannut ikiuisarlutik. Ataatsimut isigissagaanni periutsit taakku isumassarsianit piviusunngortitsinissamut aqqutissiuussisarput, aammalu pisortat namminersortullu siunnerfigisaannik, soorlu piujuartitsineq aammalu digitalimut nuunnerit, ikorfartuinermikkut qulakkeerinneqataasarlutik.

Naggataatigut isaaviit taamak ittut nutaaliorneq tamanut siaruaappaat. Piffinni ilisimasat qaffanneqarput, takornariaqarnerullu iluani teknologiinik nutaanik allannguillutik, ajornaannerulersillugit atuisullu qitiulersillugit. 

5.4 Datanik avitseqatiginninneq isaaviillu nutaaliorfiusut

Isaaviit datanik avitseqatigiiffiusinnaasut smartimik takornarialerinerup iluani ammasumik nutaaliornermi qitiulluinnarput, datat suliaqarnermut periusissialiornissamullu sakkutut isigineqarmata. Takornarilerinerup iluani takornarialerisartut assigiinngitsorpassuarnik immikkuualullutillu suliaqartarnerini, datat digitalikkullu aaqqissuussat suliaqartuusunik ataatsimuulersitsisinnaalernikuupput. Tamassumalu takornarissanut piffinnilu innuttaasunut sullissiniarnermi pitsaanerusumik suleqatigiinnissamut, anguniagaqarluarnerunissamut eqaannerusumillu periuseqarnissamut periarfissippai.

Isaaviit taamak ittut datanik uninngatitserujuuginnarneq ajorput – akimut suleqatigiissinnaasunik API’nik, open source-iusunik sakkunik aaqqissuussallu aqqutigalugit – nutaaliornissamut suleqatigiiffiusussanik pilersitsisarmata. Aqutsinikkut periutsit pitsaasut inuup kinaassusaanik illersuisut aatsaat atorneqartillugit aaqqissuussat suleqatigiissinnaalertarput, ataqqeqatigiinnermillu pilersitsisarlutik - sualuppoq pisortat inuinnaallu soqutigisaat pineqartillugit.

Naggataatigut smartimik takornarialerinerup iluani aaqqissuussat tamakku nutaaliornerup qiterpiarivai, ilisimasat avitseqatigiiffiusunngortarmata, suliaqartartut peqataatinneqartarmata piujuartitsinermillu inerisaasarmata. 

IMMIKOORTOQ 6: Smartimik takornarialerinerup iluani nutaaliornermi teknologi pingaarnersatut inissisimavoq

Siunertaq: Big Data, Internet of Things (loT), silassorissuusiaq (AI) aammalu smartimik attaveqaatersuutit takornariaqarneq uummaarissumut, datanit aqunneqartunngortitsinermut suleqatigiinnermillu aallaaveqartumik ataqatigiissitsilersitsillutillu

6.1 Big Data, loT silassorissuusiarlu ingerlatitsisoralugit

Big Data, Internet of Things (loT) silassorissuusiarlu smartimik takornarialerinerup qiterivai. Big Datat angalasut ileqquinik, malugisaatinik inuillu nittartakkakkut naapittarfiinit paasissutissanik katersinermikkut pitsaanerusunik aalajangiiffigisassaqalersitsisarput. loT-t piffissami tassanerpiaq smartimik malugisaatit aqqutigalugit iliuuseqartitsisinnaanermik pilersitsisarput. AI-p datat taakkua iliuuseqarnermut saatsittarpai – ass. chatbotsit, inummut namminermut aallaaveqartitsilernerit kiffartuussutillu siumoortumik ilimasuuteqalereertissinnaasarmagit.

Tamarmiullutik silassorissunik ataqatigiiaanik pilersitsisarput, datat atortorissaarutinit ingerlaartinneqarlutik (loT), suliarineqarlutik misissoqqissaarneqarlutik (Big Data), iliuuseqarnissamullu saatsinneqartarlutik (AI). Taakku inummut namminermut, piujuartitsinermut aaqqissuussaanerullu tulluarsarsinnaaneranut ikorfartuutaapput.

6.2 Smartimik attaveqaasersuutit aammalu piffissami tassanerpiami aaqqissuussaliat qisuariarsinnaasut

Smartimik attaveqaasersuutit piffissamilu tassanerpiaq qisuariarsinnaasutut aaqqissuussaliat smartimik takornariaqarnerup iluani ammasumik nutaaliornermi pingaaruteqartorujussuupput, taakku eqaannerusumik, akisinnaasunik datanillu aqunneqartumik allaffissornermik pilersitsisinnaaneq periarfissaalersimmassuk. Digitalimik teknologiit piviusunik avatangiisilersillugit suliarigaanni pulaartut pissusaat, atuineq piffissamilu tassanerpiaq aalaneq malinnaavigineqarsinnaanngortarpoq – taamaalilluni kiffartuussutit inummut namminermut piujuartitsisumillu sammisunngortinneqarlutik.

Aaqqissuussat taakku aammattaaq suleqatigiinnissamut ikorfartuutaapput, tassani datanut isertugaanngitsunut suliffeqarfinnut, aalajangiisartunut, piffinnilu innuttaasunut isertaateqalersitsisoqarsinnaammat – taamaalilluni suleqatigiilluni pilersitsisinnaaneq siuarsarneqarlunilu piffimmi suliaqartoqarsinnaalerluni. Pitsaassuseq anguniaraanni digitalinut tunngassuteqartunut aningaasaliisoqartariaqarpoq, aammalu aqutsinerni iliuutsit peqataatitsisuusariaqarlutik.

Tamaat isigalugu takornariaqarfiit naleqqussarsinnaalersinneqarlutillu silassorissunngorlutik ataqatigiiaartunngortinneqartarput.


Figure 3: Own elaboration

IMMIKOORTOQ 7: CASESTUDIER, Ammasumik nutaaliorneq

Siunertaq: Smartimik takornarialerineq pitsaanerpaamik ingerlasinnaasarpoq, ineriartortitsineq takornariaqarfinnit, suliffeqarfinnit piffinnilu innuttaasunit suleqatigiiffiusumik ingerlanneqaraangat – tamannalu tulluarsallaqqissunik, peqataatitsisunik piffimmilu suliarineqartunik pilersitsiffiusarluni.

7.1 Takornariaqarfinnit suliniutit

Takornariaqarfinni nutaaliorneq piffinni atorsinnaasanit anguniakkaniillu aallaaveqartarpoq. Ammasumik nutaaliorsinnaanermut sinaakkusiornikkut suliniutit taakku toqqammavinnut aalajangersimasunut, piujuartitsinermut, digitalinut nuunnissanut pulaartullu aqunnissaannut suliaqarniarlutik, innuttaasut, takornarissat suliffeqarfiillu peqataatilertarpaat.

Sakkut soorlu piffissami tassanerpiami aqutsisinnaasut dataniillu isaaviit ammasut, piffissap ingerlanerani aaqqiissutissanik ikorfartuisarput aammalu ammasumik aqutsineq pilersittarlugu.

7.2 Suliffeqarfinnit nutaaliornissamut periusissiarineqartartut

Smartimik takornarialerinerup iluani – allanngoriartupilooqisumi - namminersorlutik suliaqartartut tuniniaaviit pisariaqartitaat allanngoraqisut atuisullu pissusaat naatsorsoruminaaqisut naaperiarniarnerisigut ammasumik nutaaliorfiit atoraluttuinnarpaat. Takornarialerisut – hoteliniit neriniartarfinniillu suliffeqarfinnut angallanneqarsinnaasunut – pisarneq malillugu iliuuserineqartartunit matoqqasunillu suliffeqarfiit iluseqartarnerannit allanngoriartorput, tikikkiartorpaallu suleqatigiiffiusumik periuseqarnerit, tassani isumassarsiat allaneersut, teknologiit suleqatigiinnerillu atorneqaleraluttuinnarlutik. 

Ullumikkut nutaaliorneq suliffeqarfiit periusissiaanni inissisimalernikuuvoq, tamannalu siammasissunik suleqatigiiffiusunik pilersitsiffiulluni – digitalikkut isaaviit aqqutigalugit, ilisimatusartunik, aallarnisaasunik allaallumi aamma unammillertinik suleqatigiiffinngornikuulluni. Suliffeqarfippassuit nutaaliortunik katerisitsillutik aningaasaliisalernikuupput, taamatuttaarlu sukkallisaarutinut, programinut living labsinullu, matumanilu takornarissat piffinnilu innuttaasut kiffartuussutinut inerisaaqataasunngortinneqarlutik.

Ineriartorneq tamanna nutaajusumik eqqarsartaatsimik pilersitsivoq: Nutaaliorneq atassuteqatigiiaanit aammalu ammasumik ingerlaaseqarnikkut, naleqalersitsineq aaqqissuussat akimorlugit pilersinneqartalernerisigut. Smartimik takornarialerinerup iluani suliffeqarfinnit nutaaliorneq aqunneqartoq piulersinnaasarpoq, teknologiimi ineriartorneq ammasumik, tulluallaqqissumik atuisunillu peqataatitsinermik ingerlanneqaraangat. 

7.3 Inuinnarnit- aammalu innuttaasunit ilusilersukkat

Takornarialerinerup iluani nutaaliornermi inuinnaat ilusilersuinerini piffinni ilisimasat naleqartitallu ilanngussuunneqartarput. Naqqaniit qummut peqataatitsilluni periuseqarneq peqataatitsilluni aqutsinermik, aammalu teknologiskimik inuiaqatigiinnut tulluartunik siuarsaasarput, ilaatigut makku aqqutigalugit living labs, hackatons aammalu pilersitseqatigiiluni misigisassaliat.

Tamakku innuttaasunik takornarissanillu ataqatigiilersitsisarput aammalu nutaaliorneq kulturikkut kinaassuseqarlunilu piujuartitsisuunissaanut qulakkeerneqartarluni.

IMMIKOORTOQ 8: Aqqutissaq: Aaqqissuussanik patajaatsunik piujuartitsisunillu pilersitsiortorneq

Siunertaq: Smartimik takornarialerinerup iluani ammasumik nutaaliornerup ataatsimoorussamik silassorissuseq nukittuunngortittarpaa, teknologiit, piffinni innuttaasut nutaaliorsinnaanerlu ataatsimuulersinneritigut, tassani siunissami piujuartitsisunik eqaatsumillu angalasinnaalernissaq inerisarneqartarlutik.

8.1 Unammillernarsinnaasut aarlerinarsinnaasullu

Smartimik takornarialerinerup iluani ammasumik nutaaliorsinnaaneq suleqatigiiffiusinnaasunik allannguisinnaasunillu periarfissarpassuarnik ammaassigaluartoq aamma aporfissaqartarpoq. Peqataatitsinerulernermut teknologiikkullu nutaaliornerit aqunneqalernissaannut nooriarneq unammillernartunik naapitsiffiuvoq, susassaqartut peqqissaaqqissaarlutik ingerlaarfigisassaannik.

Aarlerinarsinnaasuni annerpaat ilagisaat tassaavoq datanik aqutsineq. Digitalikkut isaavinnut piffissamilu tassanerpiami angalasut paasissutissaannik avitseqatigiissinnaanermut pinngitsuuisinnaajunnaaraluttuinnartoqartillugu, apeqqutit pingaarutillit puttussuupput, soorlu inummut tunngasut, datanut sillimaniarnerit piginnittuunermullu tunngasut eqqarsaatigalugit. Tatiginninnerup patajaallisarneqarnissaanut atornerluinnginnissamullu datanik atuisinnaanermut ileqqorissaarsinnaaneq qulakkeerneqartariaqarpoq, aammalu datanik avitseqatigiissinnaanermut isertunngitsunik sinaakkusiisoqartariaqarluni.

Qitiusumik aamma unammillernartoq tassaavoq: naammassisassap amerlasoorpassuanngorlugu aggulunneqarnera. Aqutsilluanngikkaanni suliarpassuit atorsinnaajunnaassapput; atortut atornerlunneqassapput pulaartullu assigiinngitsunik misigitinneqassallutik. Tamanna naaperiarneqassappat pisortat namminersortullu assigiimmik periusissialiuunneqartariaqassapput, taamaalilluni ataqatigiiaanik pilersitsisoqassaaq suliniutillu ataasiakkaaginnaat piiaarneqarlutik.

Teknologiikkullu iserfissanut digitalikkullu atortorissaarutigut assigiinngissitaartumik inissisimasoqarpat peqataatitsinissamut aporfissalersuisoqarsinnaasoqassaaq – sualuppoq suliffeqarfinni minnerni eqimattanilu nuimanngitsuni. Digitalikkut assigiinnginnerup isummat pingaarutillit mattuteratarsinnaavai, ammasumillu nutaaliornermi pilersitseqatigiinnissaraluaq ajornakusoortilersinnaallugu.

Suliffeqarfittut arriinneq allanngornissamullu akerliuneq akornutittaaq ilagivaat. Ammasumik nutaaliortarneq eqaannerusumik uummariinnerusumillu imaqarmat, pisarneq malillugu aqutseriaatsit tulluarsarsinnaanerat akunnassinnaavoq, taamaattumik kulturimikkut allanngorlutik misilittaaffiusumut, ammasuunissamut aqutsinermilu avitseqatigiiffiusumut ikaarsaartariaqassallutik.

Tamakku unammillernartut pingaaruteqarput, qaangerniarneqarsinnaallutillu. Ingerlatsinermi alapernaatsumik malinnaallunilu aqutsinikkut, peqataatitsisunik politikkeqarnikkut, tunaartaqarlunilu sulissuteqarnikkut, tamakku naaperiarneqarsinnaapput, taamaaliornikkut patajaatsunik, tulluarsallaqqissunik nutaaliornermi ataqatigiissunik takornarialerinerup iluani pilersinneqariartuaarsinnaalissammata.

8.2 Siunissami smartimik takornarialerinerup iluani nutaaliornerup inerikkiartuaarnissaa

Smartimik takornarialerineq akimut suleqatigiiffiusunik aaqqissuussaasunillu (systemisk) ilanngussuinermik imaqaleraluttuinnartussaavoq. Sakkut, soorlu living labs, isaaviit ammasut peqataatitsisunillu ilusilersukkat piffinni suliarineqartunut nutaaliornermilu naleqqussallaqqissunut ikorfartuutaasussaapput.

Siunissami ilusilersukkat eqaatsunik aqutsisinnaasunik akisussaaffinnillu agguataarisunik imaqartussaapput, tassani nutaaliorneq ataatsimoorluni suleqatigiinnit tamanit pilersinneqartassalluni – pisortaniit takornarissanut.




Last modified: Thursday, 27 November 2025, 12:26 PM